Töörügamine töörahvapühal

Kui enamus eestlasi valmistus 30. aprillil Volbriõhtuks siis meie majas tehti tublit tööd. Plaatija Riho on meie juures viimast nädalat ja lõpetab oma töid veel viimaseid päevi. Lisaks vannitoa ehitamisele oli tema töö ka krohvida seinu tubades ja pahteldada-viimistleda köögi lage. Mõned pildid ka.

SONY DSC

Otsaseinad on juba valmis ja sinna tuleb viimistluskiht ainult peale. See sein, mida ta siin pildil teeb, on osaliselt valmis. Mõnesse kohta tuleb veel üks kiht savi, osadesse enam mitte. Akendega seina enne tegema ei hakka, kui aknad saavad vahetatud. Sinna siis tuli laudis ja tapeet 🙂

Köögilagi nägi paar päeva tagasi selline välja:

SONY DSC

Praegu juba peaks vist olema valge pahtliseguga üle tehtud ja täna hommikul käis Tom Rihoga värvi ostmas, millega siis üle tuleb teha, et lagi läbi kumama ei jääks. Meie nägime oma vaimusilmas tegelikult ette, et see lagi tuleks nagu struktuursem, krobelisem. Nüüd mõtleme, kas seda üle värvitud kihti kuidagi veel selliseks teha saab? Keegi teab?

Lastetuppa on vaja veel panna põrand ja seinad lõpuni teha. Mitte-krohvitud seina mõtlesime tapeedi panna. Mulle jäi silma lahedaid tapeete Värvikeskuse lehelt, sealt idee saingi. Kas midagi siit või siit. Teine variant on ka värvida ja lasta joonistada midagi. Selle otsustamisega on veel muidugi aega ka, mulle meeldib neid otsuseid teha siis, kui ma juba näen mingit terviklikku pilti, ehk et kui on valmis krohvitud seinad, siis on juba parem sobitada tapeeti ja muud. Meie meelest ei saa kodu sisustada nii, et kohe ongi kõik valmis ja teada, kuhu miski tuleb. Mulle võib ju üks või teine asi meeldida aga seda, kas ta meie koju ka sobib, selgub ikkagi alles siis, kui kõik valmis ja oleme seal natuke juba sees elanud. Kodu areneb koguaeg, koos meiega ja muutub meie nägu. Selliseid mõtteid me siin eile koos oma linnakodus mõtlesime 🙂

Ega majas sees enam suuri töid väga polegi. Akende vahetus muidugi on ja see veranda ukse ava tegemine ka. Veel on vaja lihvida-viimistleda vanad põrandad esikus ja kontoris. Vannituppa on juba mööbel olemas ja osaliselt ka kokku pandud. Kui aeg sealmaas, saab kõik paika panna ja ära ühendada. Kraanid keerame lahti siis, kui ise sisse juba kolida saame 🙂

Kui seest hakkab pilt juba looma, on juba tunne, et pole enam palju jäänud, siis väljas on tunne, et järjest rohkem tööd tuleb juurde. Esiteks juba need hunnikud, mis kõik tuleb kuhugi laiali viia, palju prahti tuleb sorteerida. Õnneks teise korruse savihunnikud on nüüd akende alt kadunud, need veeti laiali, osaliselt laotati põllule. Samas jällegi maja taha tekib ikka järjest rohkem oksarisu hunnikuid, mida siiani ju suure põua tõttu põletada ei saanud. Jaanipäevaks jääb ka kindlasti midagi, nii, et kel jaanipäeva plaanid tegemata, siis meile võib alati tulla 😉

Ja lõpuks ka natuke vahtrajuttu. Tean, tean, olen sellest juba palju jahunud, enam ei olegi vaja pikka juttu, maha on ta võetud ja natuke ka tükeldatud ja ootab nüüd edasist saatust. Tahame sellest midagi teha, kas kasutada laste mänguplatsil või aias mööbliks vms, midagi kindlasti teha saab. Oksad ilmselt tuleb lihtsalt ära põletada. Selline on praegu see pilt seal…

vaher

vaher seest

Nüüd, kui puu on maas, näeb, mis seisus see tegelikult oli. Ja isegi minu asjatundmatu silm nägi, et ta oli juba oma aja ära elanud…Seest oli kohati päris pehme ja altpoolt õõnes. Ilmselt oleks olnud aja küsimus, millal see oleks ise kas majapeale või hoovile ümber kukkunud. Seda me ei tea ju kunagi ette ja sellisel viisil poleks tahtnudki teada.

Ja tõesti, valgust on nüüd kuidagi palju rohkem, majas sees ja õuepeal ka. Ma ikka ei saa aru, mida need inimesed mõtlesid, kui istutasid puu peaaegu maja külge. Juured on juba vundamenti kahjustanud ja praod on sees. Kui nüüd on seal ainult känd alles, siis kas oleks vaja ikkagi need juured ka kuidagi ära suretada või välja juurida, et nad rohkem majale kahju teha ei saaks? Jällegi ootan nõuandeid asjatundjatelt 🙂 Esialgu näen ma seda kändu mõne ilusa lille alusena näiteks 🙂

Üks väike soov siia lõppu: kui keegi tahab kommenteerida, head nõu anda, lihtsalt midagi öelda, siis on mul palve, et teekiste seda siinsamas, kommentaarides, et saaksid ka teised lugejad ehk neid ideid kasutada või midagi sellist 🙂 Ja mul oleks ka inspiratsiooni edasi kirjutamiseks rohkem, kuigi ma seda algselt üleüldse vaid meie endi tarbeks teha plaanisin. Facebookis ma küll käin ja loen ka sealseid kommentaare aga siin meeldib mul isegi rohkem olla 😉 Tulge teie ka 😉

Vahtra lein…

Ma ei teagi, millest täna alustada…kuidagi nii kurb on meel, sest just samal hetkel, kui mina istun siin meie linnakorteri rõdul ja naudin päikest, on maal toimumas justkui tapatalgud. See vana ja väärikas ent paljude arvates siiski ohtlik vaher, mis kasvab majale liiga ligidal, võetakse täna maha 😦 Ei suuda seda veel isegi uskuda…ja ta just läks lehte, suured võimsad oksad täis mesilasi, kes pahaaimamatult seal usinasti tööd teevad…oeh, selline tunne, et ma ei suudagi täna rohkem kirjutada kuigi majas on ka üht-teist uut. Eks siis järgmsiel korral, kui olen end pisut kogunud. Täna ma leinan vahtrapuud. See, mis puust järgi jääb, jätame me alles ja plaanime sellest midagi teha, kas ise või teeb keegi kogenum, igatahes jääb selle ilusa vahtra vaim meile alatiseks, kas siis laste mänguplatsil või kuskil mujal aias, ahju me teda igatahes ei pane 🙂