Ood vanakraamipoele

Et blogile väheke elu sisse puhuda, mõtlesin tutvustada meie uut mööblitükki, millest olen unistanud umbes sellest hetkest, kui selle maja ostsime.
Vanaaegne nõudekapp. Värv võiks ideaalis olla sinakas hall aga pole ka hullu, kui on puiduvärvi või värvitud juba mõnda muud tooni, alati saab ju üle värvida.
Et mul nii täppi selle sooviga läks (küll kaks aastat võttis aega), poleks uskunudki. Leidsin kapi Milla Vanakraamist ja tean niipalju, et kapi endine kodu asus Brüsselis. Ja seda veel ka, et sinna poodi jätaks ma kogu oma varanduse.

Nüüd see kapp siis seisab siin, meie köögis ja on üks uhke asi küll. Mina olen oma leiu üle uhke, korraldasin suures tuhinas üksipäini transpordi ja tassisin töömehega koos tuppa. Asju olen selles umbes viis korda ümber paigutanud 🙂 Aga eks te ise näe.

Nagu näha, siis juba erineva valgusega on kapp erinevat värvi..aga reaalis pigem hallikas

Selgituseks veel, et esimesel pildil on näha, kuidas ma olen ülemise kapi tagaseina tuuninud, panin sinna taustaks (klambritega) tapeedi, seesama, mis meil suure toa tapeedist üle jäi. Mulle tundub, et siis ei ole ülemine osa nii pime ja on ikka näha ka, mida ilusat seal eksponeeritakse 😉 Olen näinud kappe, millel on valgustus sees aga ma vist nii moodsaks ei hakka asja ajama.

Igatahes sai sellest kapist köögi ilmestaja, ta kohe teeb nii hubaseks olemise. Ja no see sein oli ka justkui loodud selle kapi jaoks. St mõõtudelt sobis millimeetri pealt.

 

Tellitud pildid riiulist ja elutoa lambist

Mutukamoos küsis veiniklaasi riiuli kohta. Tegin nüüd parema pildi, et saada ülevaadet, kus see asub.

Teisel pildil asub see pisike kast-riiul aknast paremal pool seinas 🙂 See on ideaalne koht hoidmaks veiniklaase ja muid õrnemaid tasse, taldrikuid. See mahutab nelja klaasi ja peale kannatab ka midagi panna. Kast ise pärineb mingist vanakraami poest, on täitnud erinevaid funktsioone kuni jõudis seinale. Tahtsime mõlemad Tomiga, et uues-moodsas köögis tekiks ka seda maamaja hubasust ja tundub, et seda saabki just selliste vana aja asjadega luua 🙂 Üle ei maksa muidugi ka pingutada, praegu juba tundub, et ongi hea, ainult lamp tahab välja vahetamist. Hetkel on kasutuses ajutine (naljakoht 😀 ) linna-ajast pärit lamp, plaanime sinna aga midagi….isikupärasemat ja ehk isegi enda käsitööd 😉 Sellest aga juba siis, kui sõnadel ka teod ette näidata on 🙂 Kui juba köögist juttu tuli, siis mõni pilt veel, et kuhu me need “torud” siis panime, kuhu kulpi riputada..

Täna ostsin kuivaine säilituspurke ja no need on nii müstiliselt kallid. Kui keegi näeb ja teab, kus on mõistliku hinnaga, olen huvitatud infost 🙂 Võiks muidugi olla ka suuramd, kui 1 l, sest kilo jahu ei võrdu ju 1 liiter 😀

Meie potipõllundus ka.

Blogisse 02

 

Kahes mullas on muruseeme, mille külvamisega ilmselgelt hiljaks jäime, st pühadeks sealt veel muru ei saa, teistes on tomat ja basiilik. Endalgi täitsa põnev, kas midagi välja ka tuleb. Lastest rääkimata, need käivad endiselt iga päev kontrollimas.

Nüüd siis elutoa uustulnuk – laelamp. Minu jaoks vajas natuke harjumist, Tom leidis kohe, et ongi see õige. Ma olin natuke kahtlev alguses selle lühtri osas, et nagu natuke kitš äkki? Samas pole vahet, mis ta on, peaasi, et meeldib ja kuna see sepistatud teema kuidagi tundub maamajaga sobivat, siis nii ta siia saigi. Kuigi see pole muidugi päris seppade tehtud sepistus aga siiski eestimaine. Nagu juba mainisin, siis päris poest 4Room. 🙂

 

Kuna ka seinalambid tulevad musta varrega, peaks nad omavahel hästi sobima. Seinalambis siis samast kohast, kuid jõuavad koju alles kolme-nelja nädala pärast.

Laelambist veel rääkides, siis mulle isiklikult väga meeldib mahe ja hubane valgus, seega piisakski ju ainult paarist seinalambist ja nt ühest lugemis lambist. Samas aga, kui on vaja hämaras pilte teha, siis välgu asemel eelistan ma alati head valgustust, kui just ei ole eraldi spetst profi fotograafi varustust. Mida minul ilmselgelt ei ole. Seega see 8 pirniga lamp valgustab selles mõttes ideaalselt. Sinna oleks saanud ka kupleid eraldi tellida aga ei tahtnud. Lisaks on plaanis ka söögilaua kohal olev lamp natuke teise kohta liigutada, jääb küll enam-vähem samasse ruumi (keeruline? :D) aga laua kohale tahame ka midagi erilist, mis haakuks natuke elutoa lühtriga kuid kindlasti ei duubelda vaid enam-vähem juba teame, milline see välja näeb ja ehk saame ka selle lambi tegemisega ise hakkama 😉 Seega meil on mitu projekti ootamas, nii põnev 🙂

Üldse on see maaelu mulle veel õpetanud üht – ise teha on väga äge! Olen viimasel ajal leidnud end leiutamas igasugu sisustus elemente, mööblit jms, ja kui mees veel kiidab ka, no mis siis viga 🙂 Samas on siin õhkõrn piir üle pingutada ja stiiliga mööda panna. Seega ma ikka 9 korda enne mõõdan ja siis ühe korraga proovin lõigata ja sobitada. Ma ei pea ennast kunsti andega inimeseks, nagu on näiteks mu ema, mu õde või mu vennatütar aga ma usun, et kõik on õpitav ja pingutustega saavutab ka midagi, peab natuke kriitiline ka olema ja mis peamine, meil on mehega sama maitse, seega tema arvamus loeb väga!

Pika jutu mõte – oma kodu sisustamine on fun fun fun 🙂 Kindlasti ajaga muutuvad tujud ja suunad aga püüame ikka endaks jääda 🙂

Peaaegu valmis vol 2. Lisaks veidi apsakaid, nahkhiiri ja muud juttu

Huh, ma tõesti ei tea nüüd, millest alustada. Võibolla on paslik kirjeldada praegust hetke, siis on juba enam-vähem mingi ettekujutus, mis vahepeal toimunud on.
Nimelt istun ma (täiesti üksi) rahus ja vaikuses meie Kaldemäe köögi põrandal akna all, pehmenduseks maas paar patja. Ma olen paljajalu ja mu jalad on täiesti puhtaks jäänud. Joon külma piimaga kuuma kohvi ja kirjutan arvutis (interneti ühendusega) blogi sissekannet. Kell on kolmveerand kaks, poisid on Vastse-Kuuste lihapoes, pesamuna magab kõrval toas oma (reisi)voodis lõunaund, juba teist tundi. Pean kohe ära mainima, et seda pole varem kunagi juhtunud, et ta esiteks nii pikalt järjest magab ja et ta toas lõunaund magab. Võibolla oleks siinkohal õige ka ära märkida, et preili hakkas siin ka esimest korda ilma toeta seisma, esimest korda tõusis ilma toeta püsti ja eile tegi esimesed sammud. Siin. Maal. Õues, murupeal. Muru on siiski palju öeldud, tegemist on pigem väikeste ohakate, nõgeste ja võilillede seguga, mõni ristikhein sekka.
Keskmine laps, 2,6 a poiss ei ole juba mitu nädalat jalanõusid kandnud. Me vist ei teagi enam, kus tal need üldse on. Põhiline riietus on aluspüksid, vahel harva ka särk, mõnikord aga laseb suisa Aadama ülikonnas ringi…Ühel õhtul üritasin panna talle pikad dressid jalga, sest kell 22 oli juba natuke jahedam. Kui ta oli need jalga tõmmanud, sai ta kohe oma veast aru ja loovutas need mulle tagasi, öeldes, et need on ebamugavad ja neid pole vaja.
Eile jäime esimest korda maale ööseks (sellest tuleb eraldi juttu, kuna kohati oli see verd-tarretama-panev kogemus), hommikul ärkasid lapsed enam-vähem ühel ajal, kell 8, rõõmsad ja välja puhanud, H läks kohe ukse juurde (alasti) ja teatas, et ta tahab nüüd õue minna. Linnas seda esiteks kunagi ei juhtunud ja kui me lõpuks paar tundi peale ärkamist välja saime, olin selleks pidanud tund aega asju kaasa pakkima et siis tunnikeseks mänguväljakule minna (lähim kolme km kaugusel)…Maal saab laps lihtalt uksest välja astuda, maja taha liivakasti jalutada ja igal suvalisel hetkel tuppa tagasi tulla.

Eilsest õhtust veel. Nagu võibolla jutu algusest aru saite, on maja seest puhas. Eile sain puhtaks suure toa põrandad (st papid ja paberid maast ära, liiv ja tolm minema, harja, tolmuimeja ja lapiga puhtaks), vannitoa, köögi. Täna siis ülejäänud. Kui ma eile suurt tuba puhastasin, oli Tom parasjagu linnas asju toomas ja lapsed jäid minuga. Panin nad nö lõksu, üks oli reisivoodis ja teine söögitoolis. Nad jälgisid mu tegevust vaikselt, kannatlikult ja pingsalt. Kui ma jõudsin juba põranda päästa paberite alt välja, hõikas poiss “Hurraaaa, põrand ongi puhas! Me saame nüüd siin mängida! Me saame siia elama tulla!” Nii palju rõõmu! 🙂 Ja kui ma nad sain lahti päästa, algas selline trall mööda tuba, ühest otsast teise ja tagasi, üksteist taga ajades ja ise kõva häälega naerdes. See oli uskumatu vaatepilt! Nagu oleks lapsi kuskil vangis seni hoitud 😀 Ja kui veel linnast kaasa võetud mänguasjad välja võeti, oli tükiks ajaks tegemist.

Mina pesin samal ajal kraanikausis nõusid. Olin juba harjunud õues kausis seda tegema aga olgem ausad, ma naudin väga seda mugavust ja puhtust enda ümber.

Selleks aga, et vesi sinna kraani sisse saaks, tuli läbi teha “pisikene” vapustus, kui selgus paar päeva tagasi, et külm vesi ei jõua millegipärast kohale. Stenaariumid olid juba väga mustad, alustades sellest, et kuskilt on toru katki lõpetades sellega, et kogu põrand, sealhulgas ka betoon, tuleb üles võtta. Tegemist oli tõesti lekkega, torus oli auk sees, mis oli tekkinud lävepaku paigaldamisest.

Jätkub…hiljemalt esmaspäeval, kui me oleme homme maha pidanud esimese majapeo 😉 Aga nüüd ei saa te öelda, et ma olen päris ilma teid jätnud. Pildid ka järgmises osas 🙂 Ilusat nädalavahetust!