Meie esimesed talgud!

Möödas on taas üks nädalavahetus maal. Seekord oli see kohe eriti tegus, sest meil käis abis T pere. Töötasime peamiselt aias, 19 kraadi ja päikeseline ilm olid selliseks tegevuseks justkui loodud.

Alustan aga neljapäevast, kui käisime hoopis Moostes, Saviukumajas, kust oleme siiani ka kogu oma savivarud toonud. Seekord käisime viimistlust valimas. Meid võeti väga soojalt vastu ja Saviukumaja asutaja Markoga saime õiged toonid kerge vaevata valitud. Ja kui me juba seal olime, siis liikus mõttelõng edasi ka maja välisviimistlusele. Meile hakkas meeldima mõte looduslikest materjalidest maja välissoojustus ja viimistlus. Ehk siis kaalume nüüd seda mõtet kasutada välisviimistlusel lubikrohvi. Sinna alla tuleb siis pilliroomatt ja lubjakihtide vahele tuleb panna džuudikangas. Seda oleks olnud vaja panna ka tegelikult siseseintele kuid ehitaja arvates ei olnud see vajalik. Seega võib olla ka üheks põhjuseks, miks vannitoa savis on praod, just see, et ei ole armeeritud selle džuudimatiga. See on muidugi vaid üks oletus.

Moostest vurasime otse Kaldemäele, kus olid oma tööd lõpetamas kaks töömeest, kes olid pannud põrandad maha kontorisse ja suurde esikusse, väiksemasse esikusse panid parasjagu laagisid maha. Töö kiire ja korralik 🙂

 

Esiku põrand on natuke naljakas vaadata esmapilgul, tavaliselt on lauad ikka pikkupidi põrandas aga kuna seal olid laagid juba niipidi maas, siis ei jäänud muud üle. Aga ju ajapikku harjub ära. Pealegi tuleb neid põrandaid ju veel lihvida ja õlitada ja siis näevad nad juba hoopis paremad välja.

Ja uksekoht oli ka esikus ümber tõstetud. See sai tehtud sellepärast, et uksepiit oleks muidu olnud ahjule ohtlikult lähedal. Nüüd tuleb ukse peale kuni söögitoa seinani ehitada lagi peale, mis tekitab juurde väikese panipaiga. Nendest on ju alati puudus.

Kuigi Suur Reede oli vaikne püha, kus suuri töid ei tehtud, eirasime meie seda “keeldu”, et ära kasutada igat vaba päeva  ja sättisime end jälle maale, aeda korrastama. Pealegi oli meil veel lõpuni viimata üks oluline missioon – valmis teha kuldnokapesa. See oli Vaike suur soov ja palve. Nii siis meisterdasid T ja Põnn puuri valmis ja T pani selle ka üles, nüüd jääme siis uusi elanikke ootama.

 

Mina sukeldusin aias ikka sinna võssa, kus ma juba mitu korda olin koristusega algust teinud, kus aga kunagi ei tahtnud kuidagi edeneda, sest nii, kui ma reha kätte võtsin või käärid mõnda oksa puutusid, nii mind sealt kohe ka välja aeti, sest kui kaasas on kaks väikest last, siis on ju üsna kindel, et vähemalt ühel neist on kohe midagi vaja ja see tuleb ka kohe silmapilkselt rahuldada, olgu selleks siis söömine, magamine, ärkamine (ka see on vajadus, mille juures on emme abi vaja), mingi toimingu juures aitamine jne. Ja üleüldse kehtib endiselt see reegel, et kahekesi koos me samal ajal midagi väga teha ei saagi, kui mõlemad lapsed üleval on, sest see on hetkel veel ohtlik. Vähemalt, mis puudutab 2-aastast, kellel võib iga hetk kes-teab-mida pähe tulla. Üks hetk istub ta ilusti oma kruusahunnikus ja mängib, kui järgmisel hetkel on tal midagi kuskilt vaja ja läinud ta ongi. Sinna kuhu jalad viivad.

Hendrik traktoriga

 

Seevastu aga laupäeval olime ikka palju produktiivsemad, sest siis sõitsid kohale kallid sugulased, kes aitasid nii tööd teha, kui lapsi kantseldada ja me saime tõesti palju tehtud. Igaüks toimetas kuskil aia osas. Meie nt T vennanaisega jätkasime seal padrikus, mis minul kuidagi ei edenenud aga nüüd saime juba väga ilusa tulemuse, kui olime kõvasti harvendanud ilupõõsaid, kellel on kombeks metsikult paljuneda. Nüüd aga piirasime seda metsikust ja võtsime maha ka mõned kuivanud puud.

SONY DSC

 

Võib-olla piltidelt ei ole väga hästi aru saada, mis on nii teisiti aga minu jaoks juba suur muudatus oli see, et saime tänu sellele harvendamisele põõsaalused tammelehtedest puhtaks, neid oli sinna kogunenud ikka omajagu. Suvel on pilt kindlasti veel ilusam, kui kõik on roheline ja õitseb. Puude alune muidugi on mullane, sinna vist muru kasvama ei hakka, kuigi mõtlesin, et ehk külvaks? Tamme all sinise lillemere vahelt juba igatahes paistab noor roheline muru ka.

SONY DSC

Teised said ka palju tehtud. Mehed tassisid vanu telliseid riita, et neid kunagi näiteks väliköögi ehitusel kasutada. Need tellised on pärit meie vanast ahjust ja seal on õnneks päris palju kasutuskõlblikke. Ja ühtlasi sai puhtamaks ka seda osa aiast, kahju, et need tellised just sinna õunapuude alla oli visatud aga eks töökäigus ei ole ju kellelgi aega otsida seda õiget kohta nende jaoks, et olnud meil endil ka seda paigas ja mingit ehitus konteinerit ammugi mitte. Nüüd tuleb see mingil ajal ikkagi tellida ja üleliigne sodi ära lasta viia. Osa savist, mis tuli teise korruse põranda alt ja kraavi kaevamise käigus, saame kasutada ehk maa tasandamisel ja täitmisel

SONY DSC

Äi korrastas õunapuid ja kreeke, mida meil mitte vähe ei ole. Vanade õunapuude osas aga me otsustasime siiski neid sel aastal veel mitte eriti rohkem puutuda, kuna järgmisel aastal oleks ehk mõistlik neile päris korralik noorenduslõikus teha.

Kui ma laupäeval väga pildistamisega tegeleda ei jõudnud, siis pühapäeval käisin natuke rohkem fotokaga mööda krunti ringi ja tegin mõned ülesvõtted huvitavamatest leidudest lillede seas. Neid ikka on, siin ja seal. Maja idapoolses küljes on ka seda va enelast, mis on vohanud ka korralikuks võsaks ja selle all on näha nii sinililli, priimulaid, kõiksugu kellukesi ja seni veel tuvastamata lilli. Seega on see osa seal järgmine projekt. Anda lilledele rohkem valgust ja üleüldse pean ma välja mõtlema, kuhu ma nad kõik kokku võiksin istutada, sest mingil hetkel tuleb sinna ikkagi üks suur ja kole kopp, mis kõik segamini künnab, kui maa tasandamiseks läheb ja siis olen ma oma lilledest ilma. Praegu aga ei tõsta ma neid kuhugile, enne kui nad on ära õitsenud. Seni käin ma neid lihtsalt seal põõsaste all imetlemas 🙂

Tulpe on ka päris mitmel pool, samuti nartsisside lehti. Täna avastasid ämm ja Põnn kahekesi jalutades ka rabarberid. Põnn sai juba natuke maitse suhu ka 🙂

Blogisse 23

Täna tegin ühe väikese jalutuskäigu ka metsa poole, et pesamuna magama jääks. Ikka sinna, kus me ikka tavaliselt jalutamas käime. Nii ilus oli seal, nagu ikka, linnud laulsid, puud hakkavad roheliseks minema, kahte õitsvat ülast märkasin ja nende kõrval…..tühjad klaaspurgid?!? Ja neid ei olnud üks või kaks vaid kümneid! Masendav, muud ei oska öelda. See ei ole kusjuures mingi selline tee, kust keegi koguaeg mööda sõidaks ja siis möödaminnes aknast midagi välja poetaks. See on tee, mis on spetsiaalselt ette võetud, et sinna prügi viia…hetkel ei oska teist seletust leida. Ja natuke maad eemal oli näha ka suuremaid musti prügikotte, mis seisid metsa all põllu ääres püsti. Olin nii nördinud seda kõike nähes ja plaan on kohe järgmisel nädalavahetusel võtta see aeg ja teha puhtaks see metsatukk, vähemalt nendest klaaspurkidest, millele loomad võivad ju otsa astuda ja jala katki teha…

Sellega ma täna lõpetan, kuigi võiks seda juttu siin veel pikemaks ajada, kuna me käisime ka eile õhtul maal ja nägime päris suuri edusamme toas aga sellest siis järgmisel korral, loodetavasti juba varsti 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s