Priitude päev tuulepealsel maal

Seljataga on jällegi üks tegus nädal ja huvitav nädalavahetus, kus me kohtusime kahe Priiduga ja tegime laupäeva öösel brainstormingut, mille käigus muutus tulevase trepi asukoht ja ütleme nii, et see on ka ainus võimalik asukoht seal majas, miks me küll varem sellepeale ei tulnud!

Vannituba

Aga nüüd kõigest järgemööda. T oli terve nädala Hispaanias ja seega olin mina infosulus, et mis toimub Kaldemäel. Ükspäev ma küll juba võtsin suuna autoga sinnapoole, käed nii sügelesid aeda riisuma ja muidugi oli suur ka uudishimu, et mida vahepeal tehtud on aga ilm oli nii külm, et keerasin otsa siiski ringi ja kannatasime reedeni ära. Ja tegelikult ei saanudki seal väga palju tehtud olla, kuna hetkel on tööl vaid Riho, kes lõpetab vannitoa viimistlemist. Seekord oli siis pilt juba selline

Nagu näha, on seina saanud laudis. Ilus valge. Selle värvi osas oli naljakas asi, et tegelikult me polnud Tomiga sellest veel üldse rääkinud, et mis värvi vannitoas see laudis tuleb ja tema polevat ka Rihole veel jõudnud midagi öelda aga ju Riho luges meie alateadvust või midagi, igatahes valge on ilus, puhtuse värv ja vannituppa sobib väga hästi 🙂 Ja see kast seal all, otsaseinas on ge-ni-aalne! Sellega peitis ta ära mingid olulised ventiilid, mis pole just kuigi ilusad sisustuselemendid. Hea töö tõesti! 🙂 Mulle lihtsalt nii meeldivad sellised inimesed, kes suudavad ise huvitavaid lahendusi leida ja oskavad oma tööd imehästi teha!

Põrandad

Nagu ka üks Priitudest, kellega me täna, pühapäeval kohtusime. Tegemist on laudpõranda pakkujaga, kellel on Tartus oma äri, Priidu põrandad on selle nimi. Meil ei ole veel põrandaid maas aga ausalt, ma juba julgen teda soovitada kõigile

Pole just väga tavaline, et keegi viitsib pühapäeval oma vabast ajast tulla tööasju ajama. Aga selgus, et Priidul ei olegi vaba aega ja me polnud ta ainsad kliendid täna. See muidugi inimlikust seisukohast vaadatuna on ju üsna kurb, kui inimesel pole muud, kui töö. Ja koer. Rohkem me tema kohta hetkel ei tea 😀

Kui läksime täna tema poodi-kontorisse laudu valima, oli vastuvõtt nii soe ja sõbralik, et mina olin juba müüdud peale seda, kui mul aurav värske kohv käes oli. Põnnile pakuti puust siili paitada ja musta värvi pehme linnuga mängida. Ja kui Priit tagaruumist need ilusad heledad saarepuust lauad välja tõi, oli T ka müüdud! Tõesti ilusad lauad on. Jah, nad pole nii laiad, kui meie vanad ja mitte ka nii paksud aga samas on nad paremad, kui kuusk, ja ka tammest pidi olema vastupidavam. Laiemaid, kui 140 mm ta ei soovitanudki, kuna puit hakkab kaarduma ja läheb ajapikku koledaks. Kohvi joodud, sõitsime Kaldemäele ja mõne aja pärast tuli Priit kahe lauaga ka meile järgi. Proovis neid seal põrandalaagide peal ja ütles, et need sobivad siia hästi. Meie nägime ka, et sobivad jah. Priidul tiir majas tehtud, käed löödud, sõitis ta tagasi Tartusse. Põnn lehvitas vahvale onule järgi ja jätkas oma toiminguid hoovil, ainsas liivakasti meenutavas liiva-kruusa hunnikus.

 

Trepi asukoha muutus (meie peas)

Ma ei tea, mis meid üldse selleni viis, et hakata uuesti sellele mõtlema. Kas reedene külaline minu vanemate kodukandist, üks asjalik noormees, kes õpib VKA-s vana maja renoveerimist ja tuli ka meie maja vaatama ja nõu andma? Igatahes hakkasime jälle trepist mõtlema, et kuhu siis…

Meile meeldivad sellised fanaatikud, kes näevad ka selles majas vana aja hõngu ja väärikust nagu me isegi. Ja kui jõudsime selle kohani, kuhu pidi tulema trepp (suurde tuppa), ütles ta vaid, et oleks hea, kui ei peaks neid ilusaid laetalasid ära lõhkuma. Aga tegelikult häiris meid ikkagi see mõte ka, et see trepp võtaks nii palju ära elutoast ja jääks võib-olla sinna ikkagi natuke nagu võõrkeha. Seepärast otsustasime me muuta asukohta ja viia trepp väiksemasse esikusse, köögi kõrval, ehk siis kaoks ära üks sissepääs. Uks jääb küll alles ja eeskoda ka aga sissepääs saab olema teistest uksest. Nii me hoiame palju ruumi kokku ja üleüldse on sellel asukohal palju plusse. Ja et oma suurepärasele ideele ka kindlust saada, et see ka teostatav on, tuli kohale teine Priit, projekteerija Põlvast, kelle töö on olnud ka väga muljetavaldav. Tema kiitis oma arvutusi ja jooniseid vaadates asukoha heaks ja sinna see trepp siis tuleb ka.

Ahjaa, laupäeval käisid majaga tutvumas ka kaks uut töömeest, kaks kohalikku, kes on ehitusega tegelenud juba aastaid. Nemad alustavad tööga juba homme. Muudavad ühe ukse asukohta ja panevad vanad põrandalauad esikusse ja kontorisse maha. Riho jätkab ka veel oma töödega, kuigi saime teada, et ka teda ootavad juba mujal uued tööd.

Katuse ja voodri osas peame veel natuke pikemalt aru pidama. Eriti katuse osas. Oleme ikkagi kahevahel, kas kivi või sindelkatus? Kuigi kaalukauss on rohkem sinna kivi poole. Vana maja asjatundja rääkis meile mõlema katuse plussidest ja miinustest ja kivil tundus miinuseid vähem olema. See puudutab siis hooldust. Sindelkatust on vaja tihedamini puhastada, tõrvata. Kivikatusega on aga vähem tööd. Sindel näeb muidugi väga ilus välja ja sobib minu meelest maale väga hästi…tuleb vist teha veel üks korralik brainstorming selles osas. Sest katus on ikka väga oluline, seda ei saa lihtsalt paari aasta pärast ära vahetada nagu tapeeti, sest ei meeldi enam ja polnud ikka päris see õige. Nii, et me siis üheksa korda veel mõõdame kuni lõikuseni jõuame.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s