Ahjuga kaasa üllatus!

Täna ma pean teid, mu armsad kaasaelajad hoiatama, et tuleb üks üsna mitte-ehitusalane postitus. See on tingitud möödunud nädalavahetuse imeilusast talveilmast ja kui samal ajal sattuda Kaldemäele ja minna metsa, siis sealt enam niipea välja tulla ei taha. Isegi külm ei näpistanud mind sealt välja…Lihtsalt nii võrratult ilus oli. Ja ma hoiatan – pilte tuleb ka. Kui see majaehitus oleks ainult minu õlul, siis minust jääks see vist päris kauaks veel pooleli, kuna mul ei ole eriti aega majas sees olla ja mõelda, mida seal vaja veel teha vaid ma pean ju õues olema ja neid kristalle pildile püüdma ja ahhetama ja vaikust kuulama ja….

Aga…annan võimaluse poole pealt ära minna ja alustan siiski majast.

Kui me laupäeval maja juurde jõudsime, oli ahjumeister Rainis juba platsis. Tuppa astudes tabas meid täiesti soe õhk, nii soe pole seal veel minu meelest kordagi olnud. Rainis oli lühikeste käiste väel ja ladus parasjagu ahjukive. Meie vana ahi oli pandud ka juba küdema ja tal endal on seal töö ajal huugamas ka üks plekist ahi, mis annab ikka korralikult sooja. Aga et vannitoa ja ahju ehitus hästi edeneks, oli ruum eraldatud musta kilega.

SONY DSC

SONY DSC

SONY DSC

SONY DSC

Nagu näha, jääb siis ahi soojustama peamiselt kolme ruumi – söögituba, vannituba ja kontorit. Ja meie rõõmuks ütles Rainis, et ta plaanib vannituppa teha leso, millel saab kindlasti väga mõnus lebotada olema. Kardan, et mul tekib kassiga selle koha pärast võitlus…või mine tea, äkki mahume kahekesigi sinna ära. 😉 Igatahes ma juba väga ootan, et ahi valmis saaks. Kuigi lõppviimistluse saab ta veidi hiljem, kui kõik mustad tööd majas sees on tehtud, et miski seda valget krohvi, millega ahi kaetud saab, ära ei rikuks.

Uus oli minu jaoks ka köögi lagi, kuhu me otsustasime siiski talade vahele panna savikrohvi. Praegu on seal siis alles plaadid, millele tulebki krohv peale. Need nö poola laed jäävad siis nähtavaks teistesse ruumidesse, lastetoa ehk endise köögi osas veel peame mõtlema, kuna seal on lagi kohe eriti tahmane ja seda puhtaks saada on ka päris suur ja aeganõudev töö. Me veel peame aru. Nagu öeldakse, 9 korda mõõda, 1 kord lõika.

SONY DSC

Söögitoa puhastatud lagi

SONY DSC

Võtsime kaasa ka hommikul tapeedipoest saadud näidiseid, et välja valida see õige. Aga ka see on paganama raske ülesanne, sest peab suutma ette kujutada ju kogu tervikut, koos mööbli ja muu viimistlusega. Lõpuks valisime ikka selle õige alles linnas välja, ühest teisest kataloogist. Las see jääb siis teile üllatuseks, millise 🙂

SONY DSC

Sahver on ka uue lae saanud ja ligipääs teisele korrusele on kolinud ka sinnapoole maja, ehk siis laste mängutuppa, et ahju juures (kust enne oli redel ja luuk) oleks võimalikult kuiv ja soe, et ikka materjal kuivaks kiiremini. Ja et maja veel paremini praegu sooja peaks, on ülemisele korruse laele ka laotatud vill, mis peaks suurema külmakao ära hoidma.

SONY DSC

Kuna Rainis oli nagunii juba ise vana ahju küdema pannud, jätsime ta siis nende ahjudega sinna üksi ja läksime õue, ilusat päikest nautima. Enne veel korra pilk maja küljele, sinna, kus on see kurjajuur kelder, on oma niiskusega seda otsaseina ikka niipalju niisutanud, et sein oli kummis väljapoole. Selleks, et seda toestada, asetati nurka üks metallist tala.

SONY DSC

Järgmisel nädalal hakkab vannitoamees Riho plaatima ja Rainis peaks nädala lõpuks ahju valmis saama. Elektrijuhtmed tuleb ka lasta paika panna, eile õhtul veel mõtlesime, kuhu täpsemalt lambid tulevad.

Ja nüüd tuleb see looduseimetleja osa. Laupäeval me väga kaua enam küll õues ei olnudki, kuna Põnnil hakkas uneaeg peale tulema, hullasime siis natuke tiigi peal, Piiga magas kärus, nagu ikka.

SONY DSC

SONY DSC SONY DSC SONY DSC SONY DSC SONY DSC

Pühapäeval tuli maale kaasa ka meie vanim poeg, kes sai just 13-aastaseks. Nägi laupäevaseid pilte ja siis tekkis huvi ikkagi ka kaasa tulla, eriti põnev tundus talle tiik 🙂 Nii asuski ta kohe väikevennaga tiiki puhastama ja liuvälja tegema, järgmisel korral ehk võtab juba uisudki kaasa

SONY DSC SONY DSC

Mina läksin samal ajal Piigaga juba jalutama, ikka metsateele, et ta tuttu jääks.

Valgus oli võrratu ja kõik oli taas nii vaikne, kuulsin, kui lumi okstelt langes…müstiline ja nii kaunis…:)

SONY DSC

SONY DSC

SONY DSC

SONY DSC

Varsti ühinesid meiega ka poisid

SONY DSC

SONY DSC

Tagasiteel leidsime veel ühe müstilise koha, mis meenutas muinasjuttu haldjatest ja metsavanakestest. Olgu selles loos siis mina haldjas ja poisid olid metsavanakesed. 😉

SONY DSC

SONY DSC

SONY DSC  SONY DSC

One thought on “Ahjuga kaasa üllatus!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s