Vana aasta viimased toimetused Kaldemäel

Selle aasta viimane sissekanne tuleb otse Kaldemäelt. Kell on kolm päeval, mina istun magavate lastega autos, T kütab majas ahju ja kohe läheme seenele. Veel jõuab, kuigi päike on üsna madalal ja hakkab kohe vajuma üle tee asuva suure künka taha. Aga siiski veel jõuame, oleks ju tore süüa vana-aasta õhtul oma käega korjatud kodu lähedalt metsast kukeseeni näiteks. Vähemalt on meil see teadmine, et neid on, kuigi on 31.detsember.

Ega ilmast ei saa ju tüüpilise eestlasena üle ega ümber, aga see talv on olnud tõesti erakordselt soe ja lumevaene. Minule see meeldib, kuigi meie maja ümbris on nagu sigade songermaa ja kuiva saapaga tuppa ei pääse. Samas aga näiteks riisusin üleeile aias veel lehti sest neid jäi sügisest sinna ikka omajagu. Nagu ka õunu, mis nüüdseks on muidugi kõik juba mädad, siiski oleme mõned isegi veel tervena leidnud ja sünnivad veel süüagi.

Mõnel oli sellest sopast küll palju rõõmu 😛

     

Mis edusammudega siis teid veel aasta lõpul kostitan? Kui viimane uudis oli see, et sahvri sein on seest mäda siis õnneks väljast pole asi üldse nii hull ja esialgu piisabki vaid siseseina parandamisest. Heledamad palgid pildil on uued.

Olgu nüüd vahemärkusena öeldud, et seenel me ikkagi ei käinud kuna lapsed magasid mõnusalt ja T tahtis natuke veel tööd ka teha.

Põhiline töö, mida me ise teha saame praegu, on nende sadade naelte välja tõmbamine palgist, vähemalt sealt, kuhu me tahame palki välja jätta. Ja nagu me juba varemgi oleme täheldanud, ei ole selles majas olnud ei ajalehe ega naelte puudust. Igaüks on saanud naelte tõmbamisega käe valgeks, T isa aitas ja ka R-st, pere vanimast lapsest on abi olnud. Naelu on kohe lademetes olnud ja igasse võimalikku kohta topitud. Põhiliselt muidugi seina, tapeedi alla.

Ka Põnn, väike abimees, aitas ka seina puhastada 🙂

Tapeeti on kasutatud ka meie tulevase elutoa laes, kohe kahekordselt, selliselt, et kui esimene kiht oli juba määrdunud ja kole siis pandi aga uus kiht peale nigu niuhti. Ja meie siis nüüd oleme püüdnud seda sealt kätte saada. Ega see võimatu polegi aga kerge ka mitte ja kui Tom oli umbes veerandijagu seda sealt ära koorinud ja üritanud laudu puhtaks saada, jäin ma seda vaatama ja jõudsin järeldusele, et ega see nõuka aegne laud nii ilus polegi. Tom oli minuga väga ruttu nõus, kas nüüd sellepärast, et ta ei viitsinud ülejäänud lage puhtaks kraapida või mingil muul põhjusel, kes teab…aga vähemalt hakkas tal kergem kindlasti 😉 Ja me otsustasime, et esimesel korrusel eksponeerime päris algupäraseid lagesid nii, nagu nad tegelikult päris vanades talumajades olidki. Neid tuleb vaid töödelda pisut heledamaks ja saab kindlasti olema väga maalähedane.

Sellised laed olid igal toal enne

Peale vahelaudade mahavõtmist ja sellisel kujul need jäävadki

Selle otsusega tuli muidugi juurde üks probleem – savi lae peal. Et hakkab äkki seda sealt lae laudade vahelt alla pudenema. Esialgne plaan kogu see savi sealt ära võtta, mis on päris suuremahuline ja kulukas töö, muutus, kui T oli rääkinud meie ehitaja Ennuga, kes arvas nii nagu me isegi lootsime, et seda polegi vaja teha, piisab ka sellest, kui need probleemsed kohad nö puhtaks puhuda vms ja sinna midagi ette toppida, mis paistma ei jää. Siis peaks saama küll nii, et savi jääb alles, mis on hea ju ka veel selles mõttes, et summutab heli.

Nüüd pean jälle ühe vahemärkuse tegema ja teatama, et kella kolmest on saanud õhtu, oleme linnas  ja kell on juba 22, kahe tunni pärast enam seda aastat ei ole. Aga vana aasta toimetusi ei tohiks mitte uude aastasse viia seega teen selle postituse nüüd veel täna ära, eks uuel aastal uue hooga.

Ahjaa, meelde tuli veel see, et otsime praegu vannitoa tegijat. Meil küll oli üks kohalik tüüp aga selle mehega ei tahaks mina küll asju ajada, sest oli näha, et ta kohe üldse ei tahtnud seda tööd võtta. Käis kolm korda kohapeal, mõõtis ja uuris, vingus ja virises ja samal ajal, kui T temaga kauples, panin mina töökuulutuse näoraamatusse üles ja õnneks oli sellest abi, juba paari päeva pärast läheme sinna uue ehitajaga, kes telefonis tundus küll väga asjalik.

Nüüd on vaja ka ahjumeistrit, sest see mees, kes pidi tulema, on kadunud nagu vits vette…tundub, et tööpuudust meil Eestis küll ei ole 😉 pigem töötajate puudus. Seega, kui keegi tunneb head ahjumeistrit, palun andke teada!

Ja sellega ma lõpetan, vana aasta tahab ära saatmist. Oleme kodus, lapsed jäävad kohe tuttu ja plaanime ollagi lihtsalt kahekesi ja nautida õhtut.

Oli väga positiivne ja ilus aasta. Ja mul on tunne, et veel parem on tulemas 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s