Andke mulle kirvest!

Kui me laupäeval Kaldemäele jõudsime, oli maa kattunud valge lumega, selle talve esimene lumi. Kõik oli kohe palju ilusam, puhtam. Kuigi selle lumekirme all oli parajalt pehme ja korralik sopp, sai Põnn siiski oma esimese kelgusõidugi ära tehtud.

Kirvest tahtis eelmisel nädalavahetusel meie noorsand R, kes käis üle pika aja jälle maja juures ja nägi, et midagi suurt on vahepeal toimunud – üks sein on maha võetud. Pisut oli nördinud, et tema seal siis juures ei saanud olla. Küll sai ta aga tapeeti ja selle all olnud pappi ja plaate maha kiskuda. Ja see meeldis talle! 😀 Mõtlesin ise, et kui kutsuks paar tema sõpra ka ja annaks kõigile kangid kätte, las müttavad ja laevad end seal tühjaks, vahelduseks telefoniga mängimisele. Aga noh, mõtteks see jäigi, T ja töömehed tegid siiski ülejäänud puhtaks.

R seisab umbes selle koha peal, kus enne oli sein. See õnneks jääb ka ainsaks seinaks, mida me lammutada lasksime. Ruum sai palju avaram ja ka valgust on kohe rohkem, mis selle maja puhul on üsna oluline, kuna vanasti olid ikkagi aknad väiksemad ja päevavalgust paistis vähem tuppa. Mina aga olen täielik loomuliku valguse austaja ja tahan seda maksimaalselt akende kaudu ära kasutada.

Ja naeltega ei ole jälle koonerdatud, neid on olnud ikka kohe külluses käes. Õnneks ei oldud jõutud kõiki majas leiduvaid naelu seintesse lüüa, need olid veel ilusti kastides ja karpides, mida me ikka igalt poolt leidsime. Meil on igatahes nüüd paarikümne aasta varud olemas.

Seda seina pappi aga taoti küll vist igaks juhuks kolmekordselt kinni. Aga no miks ka mitte, kui neid nii vabalt saada oli…ja kes ikka mõtleb, et siia tulevad 100 aastat hiljem inimesed, kes peavad need seinad naeltest puhtaks saama…

Selline on siis praegu pilt elutoast ja söögitoast 🙂

   

Peab olema päris hea ettekujutus, eks? 🙂 Minul igatahes küll on, ma juba näen seal viimase akna all end diivanil mõnusalt pikutamas ja raamatut lugemas 😛 kui selleks muidugi majaomanikul kunagi üldse aega on. Aga nagu ma ütlesin, hea fantaasia peab olema 😉

Teise sissepääsu koridor on ka põrandata juba, ootab betoneerijaid, kes lähevad sel nädalal veel ja katavad siis ülejäänud põrandad betooniga.

Vedasime tulevase mängutoa ka kolast puhtaks, sinna on vaja ka mingi põrand aretada kuna seal praegu oligi vaid kivipõrand, nüüd peab siis seda kuidagi soojustama, õhema plaadiga, kui teised ja peale tuleb kas kork või mingi parkett, veel pole otsustanud. Ühes põrandapoes juba T käis, kus tädi soovitas mingeid laudu aga no kuna mina istusin lastega autos ja püüdsin läbi akna kiibitseda, millistest laudadest jutt on, siis ma väga palju jälle ei oska kommenteerida. Aga eks siis näeb, kui asi sealmaal, et vaja ära tellida.

See ongi siis tulevane laste mängutuba, praegune köök. Vasakpoolne uks viib sahvrisse. Selle ma tahtsin alles jätta, minu meelest peab maa majas ikka üks korralik sahver olema. Ja kuna ta on maja välisseinas siis ei hakanud seda asukohta muutma ka. Plaane küll käis meil peast läbi erinevaid aga lõpuks jõudsime ikka sinna tagasi, kus ta praegu on. Eks ta natuke nadi on, et sinna saab läbi esiku ja lastetoa või läbi söögitoa-elutoa-lastetoa, oleneb, kustpoolt minna. Aga kui seal peaks hoidma parasjagu midagi eriti maitsvat, siis on vaja vaid end diivanilt püsti ajada ja ümbert nurga seda head ja paremat tooma minna. Niipidi mõeldes polegi ju hull mõte, või mis? Ma saan aru, et praegu nende piltide põhjal pole just kõige lihtsam endale ette kujutada seda maja plaani aga kui keegi, kes on seal käinud või kellel on lihtsalt jube hea ettekujutus, tahaks arvamust avaldada tubade paigutuse suhtes, kui kellelgi tuleb mingi eriti hea idee, siis veel on võimalus sellest siin teada anda, me oleme avatud arvamustele! Päriselt! Sest on täitsa võimalik, et keegi kõrvaltseisja oskab hoopis teise pilguga asja vaadata ja see pilt võib palju praktilisem olla, kui meil, kes me oleme iga päev selle asja sees. Algul oli ju mõte võtta arhitekt ja paluda abi aga no nii keeruline see siiski ei olnud. Minu soov oli, et köök oleks nö sissesõidu poole ja nii saigi olema. Algul oli ju see plaanis tehagi sinna, kus on praegu sahver, noh et siis avatud köök-söögituba ja sinna kuhu nüüd tuleb köök, oleks tulnud elutuba. Aga mõtlesime ümber. Jäi siis see lastetoa küsimus ja ka vannituba on oma asukohta muutnud meie plaanides. Algselt seal ju vannituba üldse polnud. Oh, nüüd sai pikk ja keeruline jutt aga usun, et tegelikult oleme me peaaegu selle ideaalse lähedal. Mine sa tea 🙂

Üks pilt veel, võetud siis söögitoast, paremal paistab köök, vasakpoolne ukseava, kus tuli põleb, on siis esik, selle kõrval kontor ja enne seda vannituba, ahju asemel on praegu veel vaid vundament. Ahjumeister peaks ka nüüd lähiajal tulema ahju ehitama.

Töödejuhataja-brigadir T oma kahe võsukesega keset seda segadust paistab väga rahul ja õnnelik 😉

Järgmisel päeval ehk pühapäeval käisime ka, mina tegelesin lastega ja T müttas toas, kiskus ikka seda va pappi ja tapeeti seinalt maha.

Mina muudkui käisin ümber maja, üks laps kärus ja teine kelgul, ja muudkui pildistasin. Olgugi, et ilm oli juba külm ja valgustki polnud palju, olgugi et ma suutsin võtta kodust kaasa fotoaparaadi laadija ja aku, küll aga mitte fotokat ennast, sain ma pildistamise vajaduse rahuldatud telefoniga. Näiteks, kuidas ma saan jätta jäädvustamata seda, kui põldude tagant paistab loojuv päike ja see peegeldab meie maja aknasse, samal ajal kui korstnast tuleb suitsu ja lumi on maas….või siis seda, kuidas paistab maja lumiste õunapuude tagant…ei saa ju. Vist ainult mina ise saan aru sellest vaimustusest, sest seda juhtub ka igal pool mujal, et päike paistab aknasse ja lumi on maas aga saate ju aru küll 🙂

Lapsed ei jaganud mu vaimustust väga. Üks vigises kärus, kui ma jälle seisma jäin, kindad käest loopisin ja oma telefoni õhku tõstsin, teine kamandas kelgu peal: “liigume!” Jah, nii ütleski, nagu hobusele. Mina aga kükitasin iga lumise kõrre ja külmunud kummeli ees ja….pildistasin. Aga ma säästan teid nendest piltidest, las nad jäävad.

Kruusatee peal sain hobust mängida kuni Piigal tuli söögiaeg ja me läksime tuppa. T oli ahju küdema pannud ja toas oli juba oma tubli 10 kraadi sooja. Täitsa mõnus ju kui õues on -5. Kuna T tahtis veel tööd teha, läksin mina ümbruskonnaga tutvuma, vaja oli kuskilt metsa alt sammalt korjata ja kuuseoksi, ja no ka ühtlasi lapsed magama saada. Ühildasin meeldiva kasulikuga (kumb oli kumb, huvitav? 😉 ) ja sõitsingi siis Vastse-Kuuste poole, sellest läbi ja Lootvinasse, kus ma veel käinud polnud. Trööstitu väike küla, olen aus. Aga tee sinna oli see-eest ilus, samas ka väga käänuline, nii, et ma ikka venisin seal. Samas….sain jälle peatusi teha, et pildistada…loogish ju 😛

Loodan, et möödasõitjad-kohalikud mind mingiks metsavargaks ei pidanud, ei tahaks küll omale kohe mingit halba kuulsust enne kui pole sissegi kolinud…Aga Põnn ei jäänud ega jäänud magama, ta oli ka nii aktsioonis kuna ma soiusin ju koguaeg mingist samblast. Ta tahtis ka näha, mis imeasi see sammal on, millepärast me ringi sõidame. Ma ei saanud öelda ka, et ma tahan, et sa magama jääks, siis ma saan siin metsas natuke ringi käia ja sobivat kuuseoksa leida. Siis ei oleks ta elusees jäänud. Jäi aga 1 km enne meie maja. Mõlemad jäid. Me saime siis T-ga natuke koos tööd teha, vedasime prahti välja.

Pimeduse saabudes saime ära katsetada ka ühe uue asja, õue lambi, mille elektrik oli sinna vahepeal pannud. Nüüd ei peagi aimama, kuidas tervena ja komistamata autoni saada, kui pime on.

Ja sellega lõppeb minu tänane postitus, Kell on kohe 1, on vist aeg minna magama…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s