Külmapühad

Hei, mina siin. Ei ole kuhugi kadunud, oleme elus ja peaaegu terved ka. Olime T-ga mõlemad nõmedas nohus, minul oli kohe eriti vastik olla, pea kumises ja nina oli peas nagu kartul, vähemalt tunne oli selline. Iga kord peeglisse vaadates oli esimene mõte, et kes kurat selle peegli küll välja mõtles…aga nüüd on mu nina tagasi ja pea ka palju selgem 🙂 Suudan jälle mõelda ja kirjutan kiiruga paar rida. Kiirustan, sest kell on jõudnud jälle üle südaöö ja mul ju iga minut ööunest arvel.

Nii, mis siis vahepeal toimunud on. Mina ei ole seal palju küll käinud, mul olid külmapühad ja ei kippunud sinna tõbisena. T aga käis nädala sees päris mitu õhtut ja kandis mulle ette, mis parasjagu teoksil. Ilmselt tuleb mul seda postitust täiendama tulla, kuna mu kanaaju ei pea ju kõike kinni. 😛 Seda ma aga tean, et põrandad on endiselt peateema. Üles on võetud nüüd pea kõik põrandad, kohal käis betoonimasin, valatud said enamus põrandaid, jäi veel natuke teha ka. Uus laar betooni pidi vist sel nädalal minema. Mul on ajataju natuke hetkel kadunud, T naerab mind juba sellepärast, et ma ei mäleta kunagi, kas me rääkisime mingist asjast täna hommikul või oli see eile. Mnjah, ma loodan, et see asi ikka paraneb kunagi 😛

Kaks nädalat tagasi oli nt tulevase köögi seisukord selline:

SONY DSC

Valge lina aga olgu alati laual! Ehitajatel ka siis veidi hubasem olemine 😉

Nädal hiljem aga, peale betoonionude külas käiku oli pilt selline:

Ainult laud oli kolinud järgmisesse tuppa. Igatahes vilgas töö käib, kiiremini, kui ma arvata oskasin. Ma polnud üldse valmis näiteks selleks, et meil nüüd tulebki ära otsustada, millist kööki me täpselt tahame, kuhu millised kapid tulevad jne. Päris mitu õhtut läks, kuni lõpptulemuseni jõudsime. Mõnelt köögifirmalt on juba pakkumised võetud ja saadud ja nüüd tulebki siis meie soovid neile edastada ja köök pannakse töösse. Kohati on see väga põnev tegevus, kujutada ette oma tulevast kööki ja üleüldse kogu sisustust. Vahepeal tahaks, et oleks kuidagi võimalik seda näha enne, kui ongi valmis, näha seda reaalselt. Aga ei ole ja peame lootma, et meie maitse sobib ka selle vana majaga. Üritame loomulikult sobitada seda vana aja stiiliga kuid loeb ka mugavus ja funktsionaalsus. Samas peab olema ka hubane ja meielik. Lihtsaks teeb asja ka see, et meil on ühine maitse võiks öelda, et kõiges. Nii ka kodu sisustuses.

Kui majas sees koguaeg midagi muutub nö valmimise poole siis väljast on selline tunne, et varsti võivad sinna metssead püherdama tulla, mõnus songermaa on seal juba. Suured masinad vajuvad mudasse ja jätavad jäljed, mis külmaga jälle ära külmuvad kuni järgmise sulani ja järgmiste masinateni…

Varsti on see kõik paksu lumevaiba all (loodetavasti) ja kuni kevadeni sellega midagi teha pole. Eks siis juba kutsume targad aiandusspetsid kokku ja peame aru. Seni ajani las loodus puhkab.

Homme on juba reede (õigemini täna) ja nüüd tuli meelde, et tädi Vaike (maja endine omanik siis) 90. sünnipäev! Seal majas peab olema hea aura, kui nii kõrge vanuseni elati/elatakse 🙂

Head ööd!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s